Ligi 9W ettevõtet suleti ja suur hulk tehaseid suleti sundkorras...
Tänu madalatele tööjõukuludele, madalatele tootmismaterjalide hindadele ja poliitilisele toetusele on Vietnam viimastel aastatel meelitanud paljusid välismaiseid ettevõtteid Vietnami tehaseid ehitama. Riigist on saanud üks maailma suurimaid tootmiskeskusi ja tal on isegi ambitsioon saada „järgmise maailma tehaseks“. Tootva tööstuse arengule toetudes on ka Vietnami majandus hüppeliselt kasvanud, saades Kagu-Aasia suuruselt neljandaks majanduseks.
Siiski on möllav epideemia pannud Vietnami majandusarengu silmitsi tohutute väljakutsetega. Kuigi see oli haruldane„epideemia ennetamise eeskujuriik"enne on Vietnam olnud„ebaõnnestunud"sel aastal deltaviiruse mõju all.
Ligi 90 000 ettevõtet suleti ja üle 80 USA ettevõtte „kannatasid“! Vietnami majandus seisab silmitsi tohutute väljakutsetega
8. oktoobril teatasid Vietnami tähtsad isikud, et epideemia mõju tõttu on riigi majanduskasvu määr sel aastal tõenäoliselt vaid umbes 3%, mis on palju madalam kui varem seatud 6% eesmärk.
See mure pole alusetu. Vietnami statistikabüroo statistika kohaselt on selle aasta esimese kolme kvartali jooksul tegevuse peatanud või pankrotti läinud umbes 90 000 ettevõtet ning 32 000 neist on juba teatanud oma tegevuse lõpetamisest, mis on 17,4% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Asjaolu, et Vietnami tehased oma uksi ei ava, mõjutab mitte ainult riigi majandust, vaid ka tellimusi esitanud välismaiseid ettevõtteid.
Analüüs tõi välja, et Vietnami kolmanda kvartali majandusandmed olid nii koledad peamiselt seetõttu, et epideemia puhkes sel perioodil üha enam, tehased olid sunnitud sulgema, linnad olid sunnitud blokaadi panema ja eksport sai rängalt kannatada...
Zhou Ming, kes on Hanois Vietnamis tegutsev kasutatud mobiiltelefonide ja mobiiltelefonide lisatarvikute tootja, ütles, et tema enda äri ei saa riigisiseselt müüa, seega saab seda nüüd pidada vaid elementaarseks elamiseks.
„Pärast epideemia puhkemist võib minu äri kohta öelda, et see on väga sünge. Kuigi tööd saab alustada piirkondades, kus epideemia pole liiga tõsine, on kaupade sisse- ja väljavedu piiratud. Kaubad, mis võiksid tollist lahkuda kahe või kolme päeva jooksul, lükatakse nüüd poole kuu kuni ühe kuu võrra edasi. Detsembris tellimus loomulikult vähenes.“
Teadete kohaselt oli juuli keskpaigast septembri lõpuni suletud 80% Nike'i jalatsivabrikutest ja ligi pool rõivavabrikutest Lõuna-Vietnamis. Kuigi tehase eeldatav töö jätkub etappide kaupa oktoobris, võtab tehase täisvõimsusele naasmine siiski mitu kuud aega. Ebapiisava pakkumise tõttu on ettevõtte 2022. majandusaasta esimese kvartali tulud endiselt oodatust madalamad.
Finantsdirektor Matt Friede ütles: „Nike kaotas Vietnamis vähemalt 10 nädalat tootmist, mis tekitas laoseisu puudujäägi.“
Lisaks Nike'ile on mõjutatud ka Adidas, Coach, UGG ja teised USA ettevõtted, millel on Vietnamis masstootmine.
Kui Vietnam oli epideemiast sügavalt haaratud ja selle tarneahel katkes, hakkasid paljud ettevõtted „ümber mõtlema“: kas tootmisvõimsuse Vietnami kolimine oli õige? Ühe rahvusvahelise ettevõtte juht ütles: „Vietnamis kulus tarneahela loomiseks kuus aastat ja allaandmiseks vaid kuus päeva.“
Mõned ettevõtted plaanivad juba oma tootmisvõimsuse Hiinasse tagasi kolida. Näiteks ütles ühe Ameerika kingabrändi tegevjuht: „Hiina on praegu üks väheseid kohti maailmas, kust kaupu saab hankida.“
Kuna nii epideemia kui ka majandus annavad häirekella, on Vietnam ärevil.
TVBS-i andmetel loobus Vietnami Ho Chi Minhi linn 1. oktoobril nullpunkti lähtestamisest ja teatas viimase kolme kuu jooksul kehtinud epideemiavastase blokaadi tühistamisest, lubades tööstusparkidel, ehitusprojektidel, kaubanduskeskustel ja restoranidel tegevust jätkata. 6. oktoobril ütles asjaga tuttav isik: „Nüüd jätkame aeglaselt tööd.“ Mõnede hinnangute kohaselt võib see lahendada Vietnami tehaste migratsiooni kriisi.
8. oktoobri viimased uudised näitavad, et Vietnami valitsus jätkab Dong Nai provintsis Nen Taki teises tööstustsoonis asuva tehase sundimist töö peatama 7 päevaks ning peatamise perioodi pikendatakse 15. oktoobrini. See tähendab, et Jaapani ettevõtete tegevuse peatamist selle piirkonna tehastes pikendatakse 86 päevani.
Veelgi hullem on see, et ettevõtte kahekuulise sulgemisperioodi jooksul on enamik Vietnami võõrtöölisi naasnud oma kodulinnadesse ning välismaistel ettevõtetel on praegusel ajal tootmise jätkamiseks keeruline leida piisavalt tööjõudu. Maailmakuulsa jalatsitootja Baocheng Groupi andmetel naasis pärast ettevõtte taasavamisteate väljastamist tööle vaid 20–30% töötajatest.
Ja see on vaid mikrokosmos enamikust Vietnami tehastest.
Tellimustöötajate topeltpuudus raskendab ettevõtetel töö jätkamist
Mõni päev tagasi valmistub Vietnami valitsus majandusliku tootmise järkjärguliseks taaskäivitamiseks. Vietnami tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstuses on kaks suurt raskust. Esiteks tehasetellimuste puudus ja teiseks töötajate puudus. Teadete kohaselt on Vietnami valitsuse taotlus ettevõtete töö ja tootmise jätkamiseks see, et tööd jätkavate ja tootmist jätkavate ettevõtete töötajad peavad olema epideemiavabades piirkondades, kuid need tehased asuvad põhimõtteliselt epideemiapiirkondades ja töötajad ei saa loomulikult tööle naasta.
Eriti Lõuna-Vietnamis, kus epideemia on kõige tõsisem, on isegi kui epideemia oktoobris kontrolli alla saadakse, algseid töötajaid tööle naasta keeruline. Enamik neist naasis oma kodulinna, et epideemiat vältida; uute töötajate puhul on Vietnamis kehtestatud sotsiaalse karantiini tõttu personali voog väga piiratud ja loomulikult on raske töötajaid leida. Enne aasta lõppu oli Vietnami tehastes töötajate puudus koguni 35–37%.
Alates epideemia puhkemisest kuni praeguseni on Vietnami jalatsitoodete eksporditellimused oluliselt vähenenud. Teadete kohaselt kaotati augustis umbes 20% jalatsitoodete eksporditellimustest. Septembris oli kadu 40–50%. Põhimõtteliselt kulub läbirääkimistest allkirjastamiseni pool aastat. Seega, kui soovite tellimuse täita, on see aasta hiljem.
Praegu, isegi kui Vietnami jalatsitööstus soovib järk-järgult tööd ja tootmist jätkata, on tellimuste ja tööjõu puuduse olukorras ettevõtetel keeruline tööd ja tootmist jätkata, rääkimata tootmise jätkamisest enne epideemiat.
Seega, kas tellimus liigub tagasi Hiinasse?
Kriisile reageerides on paljud välismaised ettevõtted kasutanud Hiinat turvalise ekspordikorvina.
Ameerika börsil noteeritud mööblifirma Hook Furnishings Vietnami tehase tegevus on alates 1. augustist peatatud. Ettevõtte finantsdirektori asepresident Paul Hackfield ütles: „Vietnami vaktsineerimisstaatus pole eriti hea ja valitsus on tehaste kohustusliku sulgemise osas ennetav.“ Tarbijanõudluse poolel on nii uute tellimuste kui ka mahajäämuste hulk suur ning Vietnami tehaste sulgemisest tingitud tarned blokeeritakse. See ilmneb lähikuudel.
Paulus ütles:
„Me naasime Hiinasse vajadusel. Kui tunneme, et riik on nüüd stabiilsem, siis me teeme seda.“
Nike'i finantsjuht Matt Fried ütles:
„Meie meeskond maksimeerib jalatsite tootmisvõimsust teistes riikides ja viib rõivatootmise Vietnamist teistesse riikidesse, näiteks Indoneesiasse ja Hiinasse ..., et rahuldada uskumatult suurt tarbijate nõudlust.“
Roger Rollins, Põhja-Ameerikas tegutseva suuremahulise jalanõude ja aksessuaaride disaini, tootmise ja jaemüügiga tegeleva Designer Brandsi tegevjuht, jagas kogemusi konkurentidest tarneahelate juurutamisel ja Hiinasse naasmisel:
„Üks tegevjuht ütles mulle, et tal kulus tarneahela (ülekande) töö lõpetamiseks kuus päeva, mis varem võttis aega kuus aastat. Mõelge, kui palju energiat kõik enne Hiinast lahkumist kulutasid, aga nüüd, kus saab kaupu osta ainult Hiinast – see on tõesti hullumeelne, nagu Ameerika mäed.“
LoveSac, Ameerika Ühendriikide kiiremini kasvav mööblimüüja, on samuti ostutellimused Hiina tarnijatele üle andnud.
Finantsdirektor Donna Delomo ütles:
„Me teame, et Hiinast pärit varusid mõjutavad tariifid, mis maksavad meile veidi rohkem raha, kuid see võimaldab meil varusid säilitada, mis annab meile konkurentsieelise ja on meile ja meie klientidele väga oluline.“
On näha, et kolme kuu pikkuse range Vietnami blokaadi jooksul on Hiina tarnijatest saanud suurte rahvusvaheliste ettevõtete hädaolukorra valikud, kuid Vietnam, mis jätkas tööd ja tootmist 1. oktoobrist, lisab ka tootmisettevõtete tootmisvalikutele mitmekesisust.
Ühe suure Guangdongi kingafirma tegevjuht analüüsis: „(Tellimused kantakse Hiinasse) See on lühiajaline operatsioon. Ma tean väga väheseid, et tehased tagasi kantakse. (Nike jne) Suured rahvusvahelised ettevõtted teevad tavaliselt makseid üle kogu maailma. On ka teisi tehaseid. (Vietnami tehased on suletud). Kui tellimusi on, siis teeme need mujale. Peamised kantakse üle Kagu-Aasia riikidesse, millele järgneb Hiina.“
Ta selgitas, et mõned ettevõtted on varem suurema osa tootmisliinide võimsusest üle kandnud ja Hiinas on sellest väga vähe alles jäänud. Võimsuslünka on raske kompenseerida. Ettevõtete levinum praktika on tellimuste ülekandmine teistele Hiina kingatehastele ja nende tootmisliinide kasutamine ülesannete täitmiseks. Selle asemel, et naasta Hiinasse tehaste rajamiseks ja tootmisliinide ehitamiseks.
Tellimuse üleandmine ja tehase üleandmine on kaks mõistet, millel on erinevad tsüklid, raskused ja majanduslikud eelised.
„Kui asukoha valik, tehase ehitus, tarnijate sertifitseerimine ja tootmine algavad nullist, on kingatehase üleandmistsükkel tõenäoliselt poolteist kuni kaks aastat. Vietnami tootmise ja toodangu peatamine kestis vähem kui 3 kuud. Seevastu tellimuste üleandmine oli piisav lühiajalise varude kriisi lahendamiseks.“
Kui te Vietnamist ei ekspordi, tühistage tellimus ja leidke teine koht? Kus on tühimik?
Pikas perspektiivis, olgu siis tegemist „paabulinnu lendamisega kagusse“ või tellimuste naasmisega Hiinasse, on investeeringud ja tootmise ülekandmine ettevõtete iseseisvad valikud, et otsida eeliseid ja vältida ebasoodsaid olukordi. Tariifid, tööjõukulud ja värbamine on tööstusharude rahvusvahelise ülekandmise olulised liikumapanevad jõud.
Dongguani Qiaohongi jalanõude tööstuse tegevdirektor Guo Junhong ütles, et eelmisel aastal nõudsid mõned ostjad selgelt, et teatud protsent saadetistest peaks tulema Kagu-Aasia riikidest, näiteks Vietnamist, ja mõnel kliendil oli karm suhtumine: „Kui te Vietnamist ei ekspordi, tühistate oma tellimuse ja otsite kellegi teise.“
Guo Junhong selgitas, et kuna Vietnamist ja teistest riikidest, kus on võimalik saada tariifivähendusi ja -vabastusi, eksportimisel on madalamad kulud ja suurem kasumimarginaal, on mõned väliskaubanduse originaalseadmete tootjad mõned tootmisliinid Vietnami ja mujale viinud.
Mõnes piirkonnas võib märgis „Made in Vietnam” säilitada suuremat kasumit kui märgis „Made in China”.
5. mail 2019 teatas Trump 25% tariifist 250 miljardi USA dollari väärtuses Hiina ekspordile Ameerika Ühendriikidesse. Väliskaubandusettevõtted, mis teenivad väikest kasumit, aga käivet kiiresti, on rängalt mõjutatud tooted, tööstusmasinad, kodumasinad, pagas, jalanõud ja rõivad. Seevastu Vietnam, kus Ameerika Ühendriigid on suuruselt teine eksportija, pakub eksporditöötlemistsoonides sooduskohtlemist, näiteks imporditollimaksudest vabastamist.
Tariifsete tõkete erinevus aga ainult kiirendab tööstuse ümberpaigutamise kiirust. „Kagusse lendava paabulinnu“ liikumapanev jõud tekkis juba ammu enne epideemiat ja Hiina-USA kaubanduslikke pingeid.
2019. aastal tõi Rabobanki mõttekoja Rabo Research analüüs välja, et varasem liikumapanev jõud oli palgatõusu surve. Jaapani väliskaubandusorganisatsiooni 2018. aastal läbi viidud uuringu kohaselt ütles 66% küsitletud Jaapani ettevõtetest, et see on nende peamine väljakutse Hiinas äri ajamisel.
Hongkongi kaubandusarengu nõukogu 2020. aasta novembris läbi viidud majandus- ja kaubandusuuring tõi välja, et seitsmel Kagu-Aasia riigil on tööjõukulude eelised ning miinimumpalk kuus on enamasti alla 2000 RMB, mida eelistavad rahvusvahelised ettevõtted.
Vietnamil on domineeriv tööjõu struktuur
Kuigi Kagu-Aasia riikidel on tööjõu ja tariifide osas eeliseid, on tegelik lõhe siiski objektiivselt olemas.
Ühe rahvusvahelise ettevõtte juht kirjutas mais artikli, et jagada oma kogemusi tehase juhtimisest Vietnamis:
„Ma ei karda nalja. Alguses imporditakse sildistuskarbid ja pakkekarbid Hiinast ning mõnikord on kaubavedu kallim kui kauba väärtus. Tarneahela nullist ülesehitamise esialgne maksumus pole väike ja materjalide lokaliseerimine võtab aega.“
Lõhe peegeldub ka talentides. Näiteks Mandri-Hiina inseneridel on palju, 10–20 aastat töökogemust. Vietnami tehastes on insenerid just paar aastat ülikooli lõpetanud ja töötajad peavad alustama koolitust kõige elementaarsemate oskustega.
Silmatorkavam probleem on see, et kliendi halduskulud on kõrgemad.
„Väga hea tehas ei vaja klientide sekkumist, nad saavad 99% probleemidest ise lahendada; samas kui mahajäänud tehasel on probleeme iga päev ja ta vajab klientide abi ning teeb korduvaid vigu ja teeb vigu erineval viisil.“
Vietnami meeskonnaga töötades saab ta ühendust ainult omavahel.
Suurem ajakulu süvendab ka juhtimisraskusi. Valdkonna siseringi ekspertide sõnul on Pärlijõe deltas tooraine tarnimine samal päeval pärast tellimuse esitamist tavaline. Filipiinidel võtab kauba pakkimine ja eksport kaks nädalat aega ning juhtimist tuleb paremini planeerida.
Need lüngad on aga varjatud. Suurte ostjate puhul on hinnapakkumised palja silmaga nähtavad.
Rahvusvahelise ettevõtte juhi sõnul oli Vietnami pakkumine sama trükkplaadi varustuse ja tööjõukulude puhul esimeses voorus 60% odavam kui sarnastel tehastel Mandri-Hiinas.
Madala hinnaeelise saavutamiseks turule sisenemiseks on Vietnami turundusmõtlemisel Hiina mineviku vari.
Paljud tööstuse siseringi liikmed ütlesid aga: „Olen Hiina töötleva tööstuse väljavaadete suhtes väga optimistlik, tuginedes tehnoloogilisele tugevusele ja tootmistaseme paranemisele. Tootmisbaaslaagril on võimatu Hiinast lahkuda!“
HIINA, TULE TEHA. JINANUBO CNCMASINAD OÜ TULE TEHA….
Postituse aeg: 19. okt 2021