Maailma tervisestatistika aruanne on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) iga-aastane kogumik oma 194 liikmesriigi uusimatest tervise- ja tervisega seotud näitajate andmetest. 2021. aasta väljaanne kajastab maailma olukorda vahetult enne COVID-19 pandeemiat, mis on ähvardanud pöörata tagasi suure osa viimastel aastatel tehtud edusammudest. See esitab tervisesuundumusi aastatel 2000–2019 riikide, piirkondade ja sissetulekurühmade lõikes, pakkudes uusimaid andmeid enam kui 50 tervisega seotud näitaja kohta säästva arengu eesmärkide ja WHO kolmeteistkümnenda üldise tööprogrammi (GPW 13) jaoks.
Kuigi COVID-19 on olnud ajaloolise ulatusega kriis, pakub see ka võimalusi ülemaailmse koostöö kiireks laiendamiseks ja pikaajaliste andmelünkade täitmiseks. 2021. aasta aruandes esitatakse andmed COVID-19 pandeemia inimkaotuste kohta, rõhutades ebavõrdsuse jälgimise olulisust ning kiireloomulist vajadust toota, koguda, analüüsida ja esitada õigeaegseid, usaldusväärseid, rakendatavaid ja eristatud andmeid, et jõuda tagasi meie globaalsete eesmärkide poole.
COVID-19 mõju rahvastiku tervisele
COVID-19 tekitab suuri probleeme rahvastiku tervisele ja heaolule kogu maailmas ning takistab edusamme säästva arengu eesmärkide ja WHO kolmekordse miljardi eesmärgi saavutamisel.
WHO kolme miljardi eesmärgid on WHO ja liikmesriikide ühine visioon, mis aitab riikidel kiirendada kestliku arengu eesmärkide saavutamist. 2023. aastaks on kavas saavutada: miljard inimest rohkem, kellel on parem tervis ja heaolu, miljard inimest rohkem, kellel on universaalne tervisekindlustus (kes on kaetud tervishoiuteenustega ilma rahaliste raskusteta) ja miljard inimest rohkem, kes on paremini kaitstud tervisehädaolukordade eest.
1. mai 2021. aasta seisuga on WHO-le teatatud üle 153 miljoni kinnitatud COVID-19 juhtumi ja 3,2 miljoni sellega seotud surmajuhtumi. Kõige enam on mõjutatud Ameerika ja Euroopa piirkond, mis moodustavad kokku üle kolme neljandiku kogu maailmas teatatud juhtumitest, kusjuures vastavalt juhtumite arv 100 000 elaniku kohta on 6114 ja 5562 ning peaaegu pool (48%) kõigist teatatud COVID-19-ga seotud surmajuhtumitest leidis aset Ameerika piirkonnas ja üks kolmandik (34%) Euroopa piirkonnas.
Kagu-Aasia piirkonnas seni teatatud 23,1 miljonist juhtumist on üle 86% seostatavad Indiaga. Vaatamata viiruse ulatuslikule levikule näivad COVID-19 juhtumid seni olevat koondunud peamiselt kõrge sissetulekuga riikidesse. 20 enim mõjutatud kõrge sissetulekuga riiki moodustavad peaaegu poole (45%) maailma kumulatiivsetest COVID-19 juhtumitest, kuid esindavad vaid kaheksandikku (12,4%) maailma elanikkonnast.
COVID-19 on toonud esile pikaajalise ebavõrdsuse sissetulekurühmade vahel, häirinud juurdepääsu olulistele ravimitele ja tervishoiuteenustele, venitanud ülemaailmse tervishoiu tööjõu suutlikkust ning paljastanud olulisi lünki riikide tervishoiu infosüsteemides.
Kuigi ressursirohketes keskkondades on esinenud tervishoiuteenuste ülekoormusega seotud probleeme, tekitab pandeemia kriitilisi probleeme nõrkadele tervishoiusüsteemidele ressursivaestes keskkondades ning seab ohtu viimastel aastakümnetel raskelt saavutatud tervise- ja arengutulemusi.
35 kõrge sissetulekuga riigi andmed näitavad, et ennetav käitumine väheneb leibkondade ülerahvastatuse (sotsiomajandusliku staatuse mõõt) suurenedes.
Kokkuvõttes teatas 79% (35 riigi mediaanväärtus) rahvarohketes leibkondades elavatest inimestest, et nad püüavad end teistest füüsiliselt distantseerida, võrreldes 65%-ga äärmiselt ülerahvastatud leibkondades. Regulaarsed igapäevased kätepesu tavad (käte pesemine seebi ja veega või käte desinfitseerimisvahendite kasutamine) olid samuti levinumad rahvarohketes leibkondades elavate inimeste seas (93%) võrreldes äärmiselt ülerahvastatud leibkondades elavate inimestega (82%). Mis puudutab maskide kandmist avalikes kohtades, siis 87% rahvarohketes leibkondades elavatest inimestest kandis maski kogu või enamiku ajast viimase seitsme päeva jooksul avalikes kohtades viibides, võrreldes 74%-ga äärmiselt ülerahvastatud tingimustes elavatest inimestest.
Vaesusega seotud tingimuste kombinatsioon vähendab juurdepääsu tervishoiuteenustele ja tõenduspõhisele teabele ning suurendab riskikäitumist.
Kodumajapidamiste ülerahvastatuse suurenedes väheneb COVID-19 ennetav käitumine
Postituse aeg: 28. juuni 2020